Mõni nädal tagasi tekkis mõte, et lõngast, mis sõbranna tõi, peaks jaguma, et kududa üks sall sealt.
Sõbranna, Kristi, tõi Eestist Taani oma ema kasutamata lõngad. Aastakümneid seisnud. Esialgse mõtte need siin edasi müüa matsime maha, sest lõngad vanad, pärit 90.-datest. Nii et nende vastupidavust ei oska aimata. Otsustasime, et koon talle midagi, siis on tal midagi oma vanaema lõngadest.
Aprilli lõpus valisin mustri ja alustasin silmade loomist 369 silma hoopis uues silmade loomistehnikas. Küll ma olen tänulik YouTube’i olemasolu üle!
Peale mõningast võitlust hakkas muster laabuma.
369 silmuse kudumine haigete kätega ei lähe kiiresti, aga edeneb.
Võimalik, et poole peal...
See sall käis kaasas ka Norras, kus hommiku kohvi kõrvale sai seda kootud ja nauditud rahu ja vaikust mägedes.
Valmis.
Jõudsin salli ilusti Kristi sünnipäevaks valmis ja kingi saaja oli kingiga rahul.
Sall on mõnus ja soe.
